Alles see oli kui jõudsime Aussi. Tegime endale esimesed pangakaardid ja dokumendid. Õppisime kasutama poes paywave... enam nagu ilma ei oskakski. ( Paywave on siis selline asi, kui poes pangakaardiga maksta tahad, siis lihtsalt hoiad pangakaarti selle terminali kohal ja voala, valmis. Ei mingit pin koodi ega midagi )
Ivari tööle ei läinud nendeks kolmeks nädalaks. Tema aitab siin majapidamistöödega ning kõige muuga. Lisaks peseb ta autosid siin, mis tuletabki mulle meelde, et blogis pole sõnagi sellest, et me saime enda kalli ja hea auto maha müüa. See juhtus umbes 1,5 nädalat tagasi. Nüüd käin tööl siis kui Corina või Janet linna lähevad või siis Ivari viib mind. Samamoodi saan ka koju. Eks see veidi tüütu ja tülikas on aga see on kõigest veel 1 nädal. Siis on kõik.
Me oleme vahepeal selgeks teinud endale, et mereposti pole mõtet saata, selle asemel ostsime suure kohvri. Võinoh... tegelikult me ei ostnud. Meile anti see niisama ühest kaltsukast. Rattad töötavad, mis on põhiline. Ivari pesi selle korralikult puhtaks, parandas väheke ning nüüd on see valmis meiega kaasa tegema järgnevad seiklused. Kohvriga seoses tulevad meelde ühe ilusad väikesed sisalikud, kes seal kaltsukas kohvrite peal turnisid.Külmavärinad tulevad peale, kui mõtlen sellele. Neid oli seal ikka suur perekond elamas aga selleks ajaks kui kaamera välja saime olid enamus juba ära põgenenud.
Tööl sai käepärastest vahenditest tehtud miniatuurne lumemees.
40+ kraadi ei olnud mingi imenähtus, õnneks siin alla Albanys on jahedam.
Meie järgnevast seiklusest väga palju ei soovikski veel rääkida. Ma arvan, et kui me kohapeal oleme ja siis kirjutame, on põnevam......
Nii palju võin öelda, et kõik asjad ei lähe kohe üldse nii nagu alati plaanitud on. Me jäime ilma paljudest rongipiletitest kuna need olid kõik juba ette väljamüüdud. Aga ilmselgelt on meil alati varukast võtta plaan B !
