Kus nüüd alustada
? Kuhu ma pooleli jäin eelmine kord? Me elame farmis.
Ehitussoojakus. Meil on kaks tuba ning köök ja pesemisruumid. Ainult meie
päralt. Lisaks sellele on siin hulga lambaid ning kanad ja kaks hobust. Ühte
neist olen ma juba näinud. Ta on üsna haruldast tõugu. Sellistega käidi sadu
aastaid tagasi sõjas. Nimeks on tal Missy. Käin teda iga hommik vaatamas, ta on
jumalik. Kanad on ka väga lahedad. Käivad siin oma lollide nägudega ringi.
Esimene söök
Ivari alustas
eile tööd. Nädalas on tal 38 tundi. 10 tunnised tööpäevad ning 3 päeva on vaba.
töö on tal vahelduv seega kohe alguses igav ei tohiks hakata. Täna on tal juba
esimene vaba päev. Koristab siin :D
Eile oli vaja
meie kallis auto viia Subaru esindusse. Nimel oli kuulda hommikul käivitamisel
mingit õudset ning kriiksuvat heli. Arvasime, et tegu on roolivõimendiga.
Helistasime Albanysse, kus kohast me auto ostsime, et nüüd on selline lugu ja
meil saab 17 km pärast garantii läbi. Tehke midagi kiiresti ! Minu
järjepidevuse pärast saime km näidikul olevad numbrid kirja ning võisime
suunduda Bunbury Subaru esindusse. Aga oh üllatust kui selgus, et Ivari peab
esmaspäeval kauem tööl olema ning mina pean üksinda sõitma suurde linna.
Kõhedaks võttis. Aga oli ju vaja ära käia. Teepeal sadas tohutult vihma.
Nähtavus oli halb. Õiget teed ei leidnud kohe seal linnas ülesse. Aga lõpuks
jõudsin sihtkohta. Näitasin sellele mehele video pealt, et kuidas meie auto
kriuksub. Tema ütleb mulle, et see on timing
belt ning see ei lähe garantii alla.
Aga, et nad võtavad auto ja vaatavad üle, mis teha annab. Mina siis seal
istusin ja mõtlesin, et oh issand.... juba sinna läheb meie esimene palk...
Tuleb siis see mees tagasi, koos autoga muidugi
ning ütleb mulle, et said asja
korda. Mina siis kohe, et KUI PALJU ..... " Mitte midagi ei soovi, liiga
palju paberi määrimist tuleks, seega võta seda kui oma õnnepäeva" Ulatas
mulle võtmed ja läinud ma olingi. Tagasitee sujus ilma suuremate viperusteta.
Kui välja jätta see, et sattusin bensiini jaamas hämmingusse. Seal ei olnud
lihtsalt kirjas, et mis on 95 ja 98 jne. Aga sain ühe mehe abiga paagi täis
ning sõit kodupoole võis alata. Võtsin Ivari tööjuurest veel peale. Nii et kõik
olid õnnelikud. Kodus oli mul päeval valmistatud juurvilja supp, mida soendasin
talle. Ning siis mõtlesime, mis edasi? Järgmine päev ju kallikesel vaba ning
meil saab 7 kuud koos kannatatud. Mõeldud! Me lähme Australindi Colesisse. Just
sinna samasse, kust viimasel ajal olime palju soodsat toitu saanud. Me ei
pidanud eile õhtul pettuma. Tulime tagasi poest mitmete kottidega ning kulusid
oli 6 dollari eest. Vot see on kokkuhoidlikult elamine! Kui oleks kõik need
asjad täishinnaga ostnud, oleks arve olnud 90 dollari ringis. Lisaks selle 6
dollari sees olid ka ilusad lilled minule! :) jeeeee!
Lilled 0,5$
(päris hind 15$), lihakarp 1$ (10$), donutsi karp 0,2$ (5$), kook 1$ (10$) jne.
Eurodeks ümber tehes lähevad hinnad veelgi väiksemaks, 1$ ≈ 0,67€
Täna hommikul
magasime kauem. Mina läksin tõin meile mandariine! Meil on siin oma mandariini
istandus, kus on meil luba süüa nii palju kui soovime. Sama kehtib
apelsinipuudega. Ivari hakkas koristama. Tegi pliidi ning pliidi üleval asuva
puhuri täiesti läikima. Mina käisin vahepeal Missyt toitmas. Täna tuli ta
ilusti kohe minu juurde. Peale seda näitas peremees siin mulle linde, kes on
imepisikesed aga nad tulevad ja istuvad su käepeale kui sul on ussikesi. 11
aastat võttis aega, et neid linde treenida. See oli uskumatu vaatepilt. Siin
farmis on nii tore ja hea!
Ahja, paljud
kindlasti mõtlevad et kuidagi kahtlane, Rebeccal pole midagi juhtunud vahepeal.
Juhtus küll. Esiteks, minu tellitud sandaalid tulid Bunbury eelmise nädala
neljapäev. Mina muidugi tormasin, et need kätte saada. Lähen sinna, avan karbi
ja OI ! Need on ju ROOSAD ! Võite arvata, mis näoga ma neid müüjaid
vaatasin."MA TAHTSIN TÜRKIISSINIST.
SEE KAJASTUB MINU TŠEKI PEAL!!!! " Tehti paar kõnet, hunnikute
viisi vabandusi, ning lubati saata need mulle hoopis Harveysse kolmapäevaks v
neljapäevaks. Seekord siis sinised. Mis mul üle jäi kui ainult nõustuda ning
edasi oodata. Lisaks sellele sandaalide loole õnnestus mul saada tohutu
kurguvalu. Ning apteeki minnes, mingid rõvedad tabletid, mis mul südame nii
pahaks tegid. Pole kunagi tablettide inimene olnud ning nüüd kui ma ühed
ostsin, pidin jälle pettuma. AGA vaatamata kõigele läheb elu edasi. Joon hommikul ja õhtul kuuma teed sidruniga,
ning varsti on plaan soetada ka mett.
Kokkuvõtvalt võib
öelda, et elu on siin ilus. Tööd meil on ning eluase on ka täitsa okei.
Raamatukogust, kus ma ennast lugejaks tegin, saan laenutada raamatuid ning
filme. Seal saab ka netis käia. Meie endale internetti ei hakka ostma. Mõttetu
lisakulu.
Täna on plaanis
minna Harvey linna ning postitada see blogi ülesse ning äkki otsida
nädalavahetuseks mingisugune töö. Lisaraha ei tee kunagi paha.
Kullakaevandus
Selliseid vedeleb siin teede ääres palju, osadel on keegi sabad supiks ära lõiganud...
