Uudised

Blogi pole kaua kirjutanud kuna see koht, kus me internetis käime on avalik wifi punkt ning sealt on ära blokeeritud igasugune kirjade saatmine ning blogilehtede külastamine jne. Aga nüüd tuleb seepärast üks pikem ja asjalikum postitus.

Ivari käib nüüd 6 päeva nädalas tööl ning tema tööpäevad on pikemad. Eelnevale 4 päeva nädalas (kella 5st 15:30-ni) pluss laupäevale (6st 13-ni ) lisandub 5. täispikk tööpäev ning nüüd saab ta iga päev ka paar ületundi teha, mis on 1,5x kõrgemalt tavapalgast tasustatud  Selleks, et sellist asja saavutada peab olema väga hea ja töökas. Ta saab juba mul korraliku poliitiku palga kätte ! :D

Esmaspäeval  (29.09) oli Inglismaa kuningannal sünnipäev ja üleriigiline püha ning selletõttu meil vaba päev. Mina suutsin haigeks jääda nii et otsustasin, et võtan ennast laudast ka vabaks ning ravin veidi ennast. Sellest ravimisest muidugi midagi välja ei tulnud. Küll aga käisime turiste mängimas. Nägime ära teise suure Harvey tammi. Üsna sarnane eelnevale. Seekord tegime väikese pikniku seal juures. Ilm oli väga ilus. 

 

Haigusest nii palju, et meil on vist heinapalavik. Turtsume iga sekund ning silmad on vesised. Päris halb on , aga samas natukese naljakas ka. Koos on toredam haige olla ! :) Otsime mingisuguse ninasprei, see on asja paremaks teinud. 

Praegu on laudas väga kiire sest meil läks päevapealt täistööajaga töötav tüdruk minema ja töökoormus on nüüd veel suurem. Mis ma siis huvitavat seal näinud olen...

1)  Rattaga tööle sõites mõned nädalad tagasi nägin tee ääres karjamaal lehma, kes oli just sünnitanud. Kuna mina polnud seda kunagi varem pealt näinud, siis ei teadnud, kas keegi peaks seal abistama teda või mis, sest verd oli palju ja midagi rippus seal veel lehmast välja (nüüd tean, et see oli platsenta, mille lehmad hiljem meelsasti läbimätsutavad).

2) Ühel õhtul peale tööd küsiti minult, kas ma tahan näha, kuidas lehm sünnitab. Mina polnud seda protsessi kunagi näinud ja olin muidugi nõus. Läksime karjamaale seda sünnitama hakkavat lehma otsima aga kohale jõudes selgus, et asi on oodatust palju keerulisem ja lehm on vaja jalutada farmi, kus ta saab septsiaalses aedikus sünnitada. Seega mina pidin võtma auto ja sellega farmi sõitma kuna farmer talutas lehma.  Autoga sõitmine oli omaette ooper kuna ma ei olnud nii aeglase autoga enam harjunud. Aga see selleks. Hiljem, kui lehm oli aedikus, pidi farmer selgeks tegema, kus asub vasika pea ja mis pidi ta lehma sees on.  See aga osutus võimatuks. Olime seal kolmekesi ja kõik me proovisime kordamööda käega tuvastada vasika pead, kuid, keegi ei saanud aru mis pidi ja asendis ta on, seega vasika väljatõmbamine sellel hetkel ei olnud mõistlik. Kell oli hiline ja arst tuli poole tunni pärast. Tal oli ka raskusi pea leidmisega ning kahjuks hiljem vasikat väljatõmmates heitis viimane paraku hinge. Väga kurb hetk oli.

3) Nädal tagasi kodupoole vändates oli juba kottpime, järsku kuulsin põõsastest mingit liikumist. Eeldades, et seal on känguru vms tavapärane loom, oli mu üllatus suur, kui teele astus lüpsilehm. 10m hiljem astus veel teepeale umbes 20 lehma ja natukene veel edasi oli juba terve tee neid täis. Nemad aga arvasid, et mina ajan neid taga ja hakkasid mu eest jooksma ja nii me keset pimedat ööd umbes kilomeetri edasi liikusimegi. Siis aga paistsid kaugelt autotuled ja mina kartsin, et lehmad äkki pööravad otsa ringi ja jooksevad must üle. Õnneks nad pöörasid hoopis mingile kõrvalteele ja vastutulevas autos oli nende omanik, kes nendega edasi tegeles. Kuna siin on palju farme ja lehmi igal pool, siis aegajalt ikka mõni pääseb autoteele ja jääb auto alla, hea et tookord nii ei läinud. 

4) Kaks korda on meil laudas sündinud surnud kaksikud. Millegipärast on nad jäetud sinna lähedale vedelema, pole maha maetud ega midagi. Nüüdseks olen sellise vaatepildiga juba harjunud.

5) Kuna uusi lehmi, keda alles esimest korda lüpstakse, on palju, siis on sinikad kätele kerged tulema. Kõik peksavad jalgadega. Uuel lehmal võtab umbes 1-2 nädalat aega lüpsmisega harjumiseks.

Siin farmis, kus elame on meie hoole all kuuks ajaks 6 kana kuna pererahvas sõitis Hispaaniasse.  Kanad on juba vanad ja iga päev ei mune, meie seda alguses ei teadnud ja arvasime, et keegi varastab munad meie eest ära. Peame neile süüa ja vett panema ning kuurist sisse ja välja laskma kuna seal olev automaatne uks ei tööta korralikult (nüüd vist Ivari sai selle korda). 

Me juba loeme nädalaid, kaua meil veel siin töötada on jäänud ja millal puhkama saame. Hetkeseisuga on 15 nädalat jäänud. Päevad ja nädalad lähevad õnneks kiirelt kuna tööd on palju ja niisama logelemise aega eriti pole. Ostsime endale ka Aasia reisiks megavinged ja ägedad korralikud 40 liitrised matkaseljakotid (kohvriga sinna ju ometi ei lähe). Minu oma on helesinine ja Ivari oma on must.

Eestist saime kauaoodatud pakki kätte :D

Lisaks pean ära mainima kui hea mees mul kodus on. Kuna mul on probleeme sääskedega siis täiustas ta meie voodit veidi ja tulemus on lihtsalt NIIIIIIIIIIIIIII SUPPER !!! Oeh, mul on vedanud ! :) 

 Ükspäev olid mesilased meil peaaegu putka ukse ees koha sisse võtnud, õnneks kauaks

 nad sinna ei jäänud.