27. veebruar 2014

MEIL ON NÜÜD AUTO

Valget värvi ja puha, Toyota. Rohkem sellel teemal ei peatuks.


Kuna Rebecca kahelauseline postitus ei andnud auto kohta just eriti head ülevaadet, siis teen seda ise. Käisime seda Albanyst umbes 50km kaugusel asuvas Denmarki linnas vaatamas. Peale proovisõitu otsustasime, et võtame ta ära, alustuseks kärab küll, linnas kärutamiseks paras. Tulevikus võtab midagi korralikumat ja uuemat ligi.

Tegemist on 97a Toyota Camry-ga. Kere on tugev, pindmist roostet leiab ehk vaid mõnest üksikust kohast. Üks vähestest manuaalkastiga autodest, mis õnnestus leida. Lisadest on peal konditsioneer, milleta siinses kliimas väga olla ei taha.


Selline ta siis on. Esmajoones tuleb ära teha õlivahetus ja ilmselt ka KKK tihendi vahetus, kuna autole meeldib natukene territooriumi märgistada ;) Aga no worries nagu kõik siin kõige peale ütlevad. Auto saime kätte odavalt ja ise oleme rahul. Isegi tagaistme seljatoed on allaklapitavad, seega saab pikemaid asju ka vajadusel vedada.

Rebecca sai täna oma esimese sõidu tehtud, korra küll sõitis vastassuunas vanast harjumusest aga hiljem juba püsis kenasti vasakul pool teel. Ise olen nüüdseks täiesti ära harjunud teistpidise liiklusega.

Homme registreerin auto enda nimele ja jagame CV-sid veel laiali. Ehk õnnestub ka autoga töökojast läbi hüpata ja vajaminevad asjad ära teha.




26. veebruar 2014

Järjekordne päev palmide all

Tänane päev möödus CV-sid laiali viies ja saates. Rebecca omad läksid peamiselt kohvikutesse ja restoranidesse, minu omad ehitusfirmadesse ning veel osadele Corina ja Janeti tuttavatele. Homme juba uutesse kohtadesse. Süüa saame siin endiselt väga hästi. Vasakpoolse liiklusega olen juba täiesti ära harjunud, õhtul saime Janetilt auto ja käisime linnas jalutamas.




Ilm on soe ja loodus on ilus. Homme on plaanis ühte teist autot vaatama minna, kuna tänane siiski ei sümpatiseerunud. Ootused on kõrgel.

25. veebruar 2014

Ilma piltideta!

Eile käisime esimest korda Aussis toidupoes. Ega väga ei erinegi Eesti omast, va hinnad. Seejärel läksime koeraga randa jalutama. Lähedal sadamas nägime ilmatuma suuri pelikane. Lisaks sellele tuli üks kalapaat sadamasse, kus me nägime nende kalasaaki. Tohutult suured kalad. Pilte kahjuks pole, kuna Ivaril jäi fotoka mälukaart arvutisse :( Läksime koju lõunatama ja peale seda jäimegi koju. Õhtul juhtus üks rõve situatsioon. Nimelt kohtusin ma esimest korda Austraalia ämblikuga. Ta juhtus olema mürgine (mitte surmavalt). Olukord ise oli palju pikem ja naljakam... ja lõppes sellega, et Janet pidi tulema ja ämbliku ära tapma :D Õhtul sain meile tehtud TFN avaldused, ilmselt läheb nendega nädal-paar aega. Ivari tegi ka white cardi ära.

Täna käisime jaapani restoranis. Lisaks saime endale pangakontod. Mõlemad saime kaks tükki. Üks on raha säästmiseks. Sain endale täna uue telefoni nr. Ivari oma me veel ei aktiveeri.
Mis veel? Täna on Corina siin. Vaatavad Ivari CV üle. Mina loodan ruttu tööle saada. Mulle ei meeldi see kodus passimine. Tahaks midagi teha.
Homme läheme mingit autot vaatama :)


23. veebruar 2014

Saimegi lõpuks ujuma

Ärkasime ülesse kell 9:30. Sõime ja asusime teele. Läksime turule, mis oli sadama lähedal. Kõik inimesed on väga sõbralikud. Jalutasime sadama ääres ja nautisime ilusat ilma.


Muideks Austraalias on ka väga head smuutid. :) Igaljuhul, edasi viis meie tee meid randa, mis on mõeldud ujumiseks. Seal saime kokku ka Corinaga. Läksime Janeti juurde lõunat sööma. Lisaks söömisele, sain ma valmis oma CV. Ja see on lihtsalt täiuslik. Corina aitas mul seda koostada ja ma arvan, et sellise CV´ga löön ma pahviks nii mõnegi tööandja. Leidsin lehest ka ühe söögikoha, kuhu ma sooviks tööle kandideerida. Homme viin CV sinna :)  Igaljuhul, peale sööki viis Corina meid randa ning me leppisime Janetiga kokku, et ta tuleb meile järgi umbes tunni pärast. Rand oli ilus ja vesi oli super!




Koju jõudes hakkasime süüa tegema. Tänaseks oli meil pasta tomatikastmega. Väga maitsev! Peale sööki hakkasin ma oma RSA´d tegema. Need, kes ei tea mis see on, siis see on sertifikaat, mis lubab mul müüa ja serveerida alkoholi. Väga vajalik baaris ja restoranis. RSA võttis vähemalt 3 tundi aega, aga lõpuks sain tehtud :) Homme läheme teeme endale telefoni numbrid. Ahja, TFN´i numbri taotluse tegime täna ära. See on maksude maksmisel ja tagasi saamisel oluline. 




22. veebruar 2014

KOHAL!

Lend läks kiiresti. Tollist saime ilusti läbi. Lennujaamas kohtusime Janetiga. ( Tema on siis Ivari sugulane ) Ta oli meile ööbimiseks väikese maja rentinud, mis asus lennujaama lähedal.









Täna hommikul startisime Albany poole teele. See asub siis 400 km kaugusel Perthist. Teepeal tegime mitmeid peatuseid sugulaste ja niisama tuttavate juures. Kaugelt tulnud eestlaseid oli ju ikka vaja kõigile näidata :D Et Ivari harjuks teistpidi liikluse ja autoga, sõitis tema enamuse teest. Eks kui me endale varsti auto muretseme, saan ka mina esimesed sõidud teha.

Janeti juures on kõik väga ilus. Maja on suur ja meil on eraldi tuba ning vannituba koos dušši ja vanniga. Lisaks sellele saame teha ära esmaspäeval oma pangakontod. Nimelt töötab tema tütar pangas ja jagab kõiki neid asju hästi. TFN numbriga tegeleme ka esmaspäeval. Koer on siin ka, kuid tema pildistamiseks läheb mõned päevad aega. Tema nimelt kardab meid väga ja jookseb eest ära. Õhtusöögiks tegi Corina ( Janeti tütar ) meile Mehhiko toitu. Jube hea oli. Homme on plaanis minna linnapeale ja vaadata veidi ringi. Siiani on kõik ikka väga super ja ilus. Parem veel kui piltidelt.











20. veebruar 2014

Pakime asju

Me pole kaks päeva siia midagi kirjutanud, sest lihtsalt pole midagi erilist juhtunud. Esimene päev siis käisime Hiinalinnas. Pettusime mõlemad vast. Tränipoode oli seal küll, aga midagi korralikku sealt ei saanud. Hiinalinnas on üks söögikoht, mis asub 25. korrusel ning peale kella 5 teeb see torn seal kahe tunniga ära 360 kraadise pöörde. Meie läksime sinna aga päeval sööma. Vaade oli lahja võrreldes eelmise katusebaariga.

Järgmisel päeval käisime riideturul. Sealt sai Ivari endale paar särki ning lühikesed püksid. Turu lähedal oli puuviljaturg. Ostsime sealt ananassi ja võin ausalt väita, et nii head ananassi nagu siin saab, ei ole mitte kusagil. Kõige magusam ja mahlasem. Hotelli ostsime kaasa kaks ananassi ja ühe arbuusi. Selle viimase sõime alles täna ära. See oli ka väga hea.







Tomatid on siin ka väga maitsvad ja odavad. Pool kilo tomateid maksis 0,5€. Iga päev oleme söönud ära suure karbi Oreo jäätist. See on lihtsalt nii hea !!!!





Täna käisime ühel lähedal asuva silla peal. See ületas seda laia jõge, mis läbi Bangkoki läheb. Meie üllatuseks suplesid kohalikud poisid seal vees. Päris tülgastav vaatepilt oli, kuna see vesi nägi välja ja haises juba nagu prügimägi. Neile paistis seal meeldivat.







Õhtul pakkisime asju ja nii meie 10 päeva Tais läbi saabki. Kindlasti tahame seda imelist maad veel uuesti külastada. Nii palju asju on veel tegemata.






Järgmine postitus tuleb juba AUSTRAALIAST....


17. veebruar 2014

61. korrus

Täna siis ajasime end ülesse kell 11. Plaan oli minna kaubanduskeskusesse. Sinna sõitsime rolleritega. Kohapeal me sõime ja ostsime Ivarile sokke ja pesu. Muud seal väga midagi ei olnud. Minule ei sobi see ONE SIZE teema. Riideese peab ikka istuma vastavalt kehale. Aga see selleks. Edasi oli plaan Lumphini parki minna. Kahjuks oli see täis protestjate telke, seega midagi ilusat näha ei olnud. Kuna me olime väga lähedal ühele rooftop bar'ile siis otsustasime selle ülesse otsida. Moon top bar asus 61. korrusel ja vaade oli imeline.









Õhtuti jookseb siin tänavatel ringi palju rotte. Oleme alati tahtnud mõnest pilti teha, aga nad on tohutult kiired. Täna leidsime ühe aeglasema isendi :D


Tagasiteel põikasime läbi mu lemmik jäätisekohvikust. Selles kohas ei pettu kunagi keegi, ka täna ei olnud erand.


Kui jõudsime hotelli lähedale, läksime proovima jalamassaaži. Väga mõnus kogemus oli taaskord. Homme on plaanis külastada Chinatowni. Vaikselt hakkabki meie aeg siin Tais lõppema...


16. veebruar 2014

Tomatinägu

Hommikul selgus kurb tõsiasi, et mina pole kahjuks võimeline minema Pattaya randa :( Ivari läks sellegi poolest. Sõit sinna kestis paar tundi. Bussis oli peale Ivari veel ainult 2 inimest. Kohale jõudes läksid nad paadi peale, mis viis neid saarele, kus sai ujuda. Siis nad sõid ja algaski vabaaeg. Kõigepealt tuli rentida kapp endale, kuna ei olnud mind, kes asju valvaks. Siis tuli rentida lamamistool, kuna riided oli vaja kuskile panna. Edasine tegevus oli suplemine sinises vees ning enda ära põletamine. Olgugi, et ma andsin talle kaasa päikesekreemi, suutis tema seda endale peale kanda alles tagasi tulles bussis... ja sedagi ainult sellepärast, et kõik nahk oli punane :( lihtsalt masendav :D





Mina samal ajal magasin, võtsin ravimeid ja vahepeal käisin linnapeal. 4 päeva on veel jäänud Taid nautida. Nüüd on mu tervis vist enam-vähem korras. Homme plaanime minna Siamisse suurde kaubanduskeskusesse :)

15. veebruar 2014

Oh neid kauneid roose :)

Öösel kell 2 läksime lilleturule. Sealt ma enda 700 roosi saingi. Siis tulime hotelli ja läksime tänavate peale "vaase" korjama. See oli päris koomiline tegelikult... :D Neljast saime magama.


Ärkasime kell 10 ja sättisime end turule. Alguses mõtlesime paadiga minna kuid siis same hea diili ühe takso juhiga. 50 BHT (~1.2 €) + 1 kupong ( kupong on siis selline asi, et me peame olema mingis suures juveeli või riietepoes vähemalt 10 minutit ja siis takso juht saab meie pealt mingi hulga kütust endale tasuta ). Jõudsime turule, aga see oli suur pettumus. Alguses ostsime mingid saiakesed. Jube head olid ! :)


Turult saime Ivarile 2 särki. Peale kõndimist otsustasime metrooga Hiinalinna minna. Kuna minul oli veidike paha olla tulime hotelli. Ivari läks sööma ja mina jäin hotelli magama. Ivari tuli tagasi suure kollase arbuusiga ning täiskõhuga. Sõime pool arbuusi ära ning läksime tunniks Tai massaži. Päris huvitav kogemus oli. Meile meeldis väga. Siis läksime ühte suuremasse toidupoodi ja ostsime homseks natuke süüa, sest lähme Pattayasse UJUMAAA !!! 



14. veebruar 2014

Loomaaed!!

Ärkasime kell 9 ülesse. Kirjutasin eilset blogi ... ja siis olime valmis loomaaeda vallutama. Sinna läksime jällegi jala. Umbes 5 km rännak. Vahepeale jäi mingi suur plats mis oli kaetud politsei autodega ja seal oli neid ikka sadu. Ümberringi oli tohutult politseinike. Mitte ainsatki turist ( peale meie muidugi ). Ei saanudki päris täpselt aru, mis seal toimus. Siis jõudsime loomaaeda. Esimest korda saime katsuda kaelkirjakut.


Oli kohe näha, et kõikidel loomadel oli jube palav. Loomi oli seal erinevaid. Kõige rohkem meeldisid minule ahvid. Ivarile meeldisid jõehobud. 


Jõudsime madude juurde. Seal oli üks kollane suur ilus madu pandud inimestele näitamiseks ja pildistamiseks. Teda sai ka õlale panna. Enne kui Ivari jõudis silmagi pilgutada oli minul juba madu õlgadel ning ivari pidi pilte tegema. Väga kift kogemus oli. Peale ussi sain veel papagoi kätte võtta. Hakkasime siis minema. Ivari ei suutnud ikka veel uskuda, et ma just ussi käes hoidsin. Siis pidin teda natukese torkima ning tulemus on Teile näha piltidelt...





Vahepeal käisime vesirattaga sõitmas. Sõites nägime ka palju loomi.



Peale loomaaeda tahtsin minna turule. Kõndisime üle 10 km maha ning saime teada, et see on suletud. Minul aga läks teepeal king katki ( pidin selle kingaga kooserdama ringi terve õhtu ). Turu juures ütles üks poiss meile, et kui me läheme nüüd sealt metroo peale ja sõidame mõned peatused siis on seal üks suur kaubanduskeskus. Sealt me aga ei saanud midagi, va. ühe kogemuse võrra rikkamaks. Õigemini Ivari sai. Elektrooniline wc pott on see asi mis pani ta sellest kogemusest mulle rääkima terve õhtu. See nimelt pritsis vett ja kuivatas ja noh.... tegi kõike. Peale seda läksime skytrainiga teise kaubanduskeskusesse.



Teisest kaubanduskeskusest sain endale ilusa seeliku. Sellise, mis ka Ivarile meeldib :)  Sealt kõndisime läbi rahumeelsete ja lõbusate protesteerijate kolmandasse keskusesse ja läksime sööma. Mina võtsin endale pastat ning Ivari jälle mingit nuudlirooga. Siis hakkas kell juba 9 saama ja kõik sulgesid poed. Minul aga oli kingi tarvis. Tormasime kõik poed läbi ja no mitte kusagil ei olnud sobivaid. Siis jõudsime Bata´sse. Ja oi näe imet ma sain endale maailma kõige mugavamad kingad. Mu jalad olid nagu pilvede peal nendes :D Hotelli tulime tuk tukiga.