Ja lõpuks ometi tuli see kaua oodatud postitus

Mõlemad käime nüüd tööl seega palun andestust, et varem siia ei kirjutanud. Ivari tööst on siia vist juba kirjutatud, seega nüüd minu tööst veidi. Alustan iga hommik 6:10. Seega hommikul viin Ivari tööle ja tulen ise tunnikeseks koju. Paar kilomeetrit sõitu ainult. Kuna olen ainult nädalake tööl olnud siis on pooled asjad nägemata. Minu põhi ülesandeks on seal pakkimine, erinevate lehmaosade siis. Jah, päris verine ja rõve. Aga nüüd ma juba olen nii harjunud sellega, et hommikul pesumajast võetud valge pluus on päeva lõpuks veresaunas käinud. Tööl ei haise, mis on hea. Võibolla mingi õrn asi seal õhus on, aga mitte midagi dramaatilist. Üsna jahe on seal, seega minul on kampsun selle tööpluusi all. Töö ei ole väga keeruline kui selgeks saada kõik nipid. Pinge on kohati peal küll sest tükke on palju ja väga erinevaid. On ka välimuselt sarnaseid kuid erineva nimega. Kõikidel tükkidel on eraldi kott kuhu neid peab panema.. ja noh, kui see kõik kokku võtta siis ma ütleks, et ma olen VÄGA rahul oma tööga. Palga üle ei saa üldse nuriseda ja juba 14:30 olen ma igapäev vaba. Otsin endale mingi muu töö ka. 

Mõned pilddi Ivari töölt nüüd:

Meie ruumis pakitud karbid sõidavad liinide peal edasi lattu, kus need ära sorteeritakse ja külmutatakse. Osad lähevad selliste presside alla, kus nad peavad 24h olema, siis on nad täiesti läbi külmunud ja ühesuguse kujuga, et lihtsam hoiustada oleks. Ühele riiulile mahub umbes 20 karpi, ja riiuleid on 15. Selliseid presse on kokku 6. Iga hommik tuleb kõik karbid sealt välja võtta ja alustele sorteerida ning siis lattu ära viia, et uutele ruumi teha. Lisaks on veel mitmeid teisi ruume, kuhu teised karbid suunatakse.

Jah, see on LUMI!!! Austraaliasse tulles ei osanud arvata, et seda siin näeb.

Osad karbid tulevad siia ruumi, kui mujal on temperatuur 0 kraadi ringis, siis siin kambris on -27 kraadi. Õnneks seal peab lühiajaliselt olema. Kui  riiul täis on, siis tõuseb see ühe võrra kõrgemale ja kui terve rest täidetud on, siis automaatika lükkab selle ära kuskile taha ning võtab uue tühja. Kokku on üle 30 sellise aluse kuhu igale mahub 50 karpi.

 Puhkeruum - kuivati, mitu mikroahju, telekas jms vajalik

Täna hommikul ostisin endale 3 kuu jõusaali ja rühmatreeningute kaardi. Oleks aeg ennast füüsiliselt ka liigutada. Lisakilod on ju kiired tulema. Peale tänast trenni käisin kirikukaltsukas ( kus ma juba tean kõiki töötajaid ning nemad teavad mind ) Sain siis ühe 70 aastase vanema prouaga endale välja valitud uued kingad, kleidi, jaki ning püksid. Kõik see kokku maksis 13 dollarit.

Raamatukogus käime üsna tihti nüüd. Ivari tegi ka endale kaardi ja meil on kodus hunnik dvd'sid mida saame vabadel hetkedel vaadata.

Ahja, Ivari on kaks viimast laupäeva ka tööl käinud. Temal on see võimalus, kuna töötab laos külmaruumis. Laupäeviti on topeltpalk (50$/h). Kade ma ei ole, sest mina leian ka endale varsti nädalavahetuse töö. :)

Moskiitode vastu olen ikka allergiline. Nüüdseks on juba mõnest suurest laigust vabanetud, aga uued on kiired tulema. Ei tea mina, kus kurat nad mind saavad selja pealt süüa ! Väga imelik.

Homme on pühapäev ja läheme linna. Poodi ja siis naudime vaba päeva!

Mõned pildid farmist, kus elame:

 Missy

 Greibipuu

 Sidrunipuu

 Apelsinipuud

 ja mandaiinid, kõiki neid vilju saame süüa niipalju, kui soovime ja korjata viitsime :D

 Farmi omanike maja

 Kanad lasevad igalpool ringi

Kuur teise nurga alt

 Värsket apelsinimahla teeme igapäev, nii hea ja värske on ning see on tasuta :D

 Järjekordne poesaak mingi aeg

Missy

Kus nüüd alustada ? Kuhu ma pooleli jäin eelmine kord? Me elame farmis. Ehitussoojakus. Meil on kaks tuba ning köök ja pesemisruumid. Ainult meie päralt. Lisaks sellele on siin hulga lambaid ning kanad ja kaks hobust. Ühte neist olen ma juba näinud. Ta on üsna haruldast tõugu. Sellistega käidi sadu aastaid tagasi sõjas. Nimeks on tal Missy. Käin teda iga hommik vaatamas, ta on jumalik. Kanad on ka väga lahedad. Käivad siin oma lollide nägudega ringi. 

 Esimene söök

Ivari alustas eile tööd. Nädalas on tal 38 tundi. 10 tunnised tööpäevad ning 3 päeva on vaba. töö on tal vahelduv seega kohe alguses igav ei tohiks hakata. Täna on tal juba esimene vaba päev. Koristab siin :D

Eile oli vaja meie kallis auto viia Subaru esindusse. Nimel oli kuulda hommikul käivitamisel mingit õudset ning kriiksuvat heli. Arvasime, et tegu on roolivõimendiga. Helistasime Albanysse, kus kohast me auto ostsime, et nüüd on selline lugu ja meil saab 17 km pärast garantii läbi. Tehke midagi kiiresti ! Minu järjepidevuse pärast saime km näidikul olevad numbrid kirja ning võisime suunduda Bunbury Subaru esindusse. Aga oh üllatust kui selgus, et Ivari peab esmaspäeval kauem tööl olema ning mina pean üksinda sõitma suurde linna. Kõhedaks võttis. Aga oli ju vaja ära käia. Teepeal sadas tohutult vihma. Nähtavus oli halb. Õiget teed ei leidnud kohe seal linnas ülesse. Aga lõpuks jõudsin sihtkohta. Näitasin sellele mehele video pealt, et kuidas meie auto kriuksub. Tema ütleb mulle, et see on timing belt  ning see ei lähe garantii alla. Aga, et nad võtavad auto ja vaatavad üle, mis teha annab. Mina siis seal istusin ja mõtlesin, et oh issand.... juba sinna läheb meie esimene palk... Tuleb siis see mees tagasi, koos autoga muidugi  ning ütleb mulle, et  said asja korda. Mina siis kohe, et KUI PALJU ..... " Mitte midagi ei soovi, liiga palju paberi määrimist tuleks, seega võta seda kui oma õnnepäeva" Ulatas mulle võtmed ja läinud ma olingi. Tagasitee sujus ilma suuremate viperusteta. Kui välja jätta see, et sattusin bensiini jaamas hämmingusse. Seal ei olnud lihtsalt kirjas, et mis on 95 ja 98 jne. Aga sain ühe mehe abiga paagi täis ning sõit kodupoole võis alata. Võtsin Ivari tööjuurest veel peale. Nii et kõik olid õnnelikud. Kodus oli mul päeval valmistatud juurvilja supp, mida soendasin talle. Ning siis mõtlesime, mis edasi? Järgmine päev ju kallikesel vaba ning meil saab 7 kuud koos kannatatud. Mõeldud! Me lähme Australindi Colesisse. Just sinna samasse, kust viimasel ajal olime palju soodsat toitu saanud. Me ei pidanud eile õhtul pettuma. Tulime tagasi poest mitmete kottidega ning kulusid oli 6 dollari eest. Vot see on kokkuhoidlikult elamine! Kui oleks kõik need asjad täishinnaga ostnud, oleks arve olnud 90 dollari ringis. Lisaks selle 6 dollari sees olid ka ilusad lilled minule! :) jeeeee! 

Lilled 0,5$ (päris hind 15$), lihakarp 1$ (10$), donutsi karp 0,2$ (5$), kook 1$ (10$) jne. 

Eurodeks ümber tehes lähevad hinnad veelgi väiksemaks, 1$ ≈ 0,67€

Täna hommikul magasime kauem. Mina läksin tõin meile mandariine! Meil on siin oma mandariini istandus, kus on meil luba süüa nii palju kui soovime. Sama kehtib apelsinipuudega. Ivari hakkas koristama. Tegi pliidi ning pliidi üleval asuva puhuri täiesti läikima. Mina käisin vahepeal Missyt toitmas. Täna tuli ta ilusti kohe minu juurde. Peale seda näitas peremees siin mulle linde, kes on imepisikesed aga nad tulevad ja istuvad su käepeale kui sul on ussikesi. 11 aastat võttis aega, et neid linde treenida. See oli uskumatu vaatepilt. Siin farmis on nii tore ja hea! 

Ahja, paljud kindlasti mõtlevad et kuidagi kahtlane, Rebeccal pole midagi juhtunud vahepeal. Juhtus küll. Esiteks, minu tellitud sandaalid tulid Bunbury eelmise nädala neljapäev. Mina muidugi tormasin, et need kätte saada. Lähen sinna, avan karbi ja OI ! Need on ju ROOSAD ! Võite arvata, mis näoga ma neid müüjaid vaatasin."MA TAHTSIN TÜRKIISSINIST.  SEE KAJASTUB MINU TŠEKI PEAL!!!! " Tehti paar kõnet, hunnikute viisi vabandusi, ning lubati saata need mulle hoopis Harveysse kolmapäevaks v neljapäevaks. Seekord siis sinised. Mis mul üle jäi kui ainult nõustuda ning edasi oodata. Lisaks sellele sandaalide loole õnnestus mul saada tohutu kurguvalu. Ning apteeki minnes, mingid rõvedad tabletid, mis mul südame nii pahaks tegid. Pole kunagi tablettide inimene olnud ning nüüd kui ma ühed ostsin, pidin jälle pettuma. AGA vaatamata kõigele läheb elu edasi.  Joon hommikul ja õhtul kuuma teed sidruniga, ning varsti on plaan soetada ka mett. 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et elu on siin ilus. Tööd meil on ning eluase on ka täitsa okei. Raamatukogust, kus ma ennast lugejaks tegin, saan laenutada raamatuid ning filme. Seal saab ka netis käia. Meie endale internetti ei hakka ostma. Mõttetu lisakulu.  

Täna on plaanis minna Harvey linna ning postitada see blogi ülesse ning äkki otsida nädalavahetuseks mingisugune töö. Lisaraha ei tee kunagi paha. 

Kullakaevandus

 Selliseid vedeleb siin teede ääres palju, osadel on keegi sabad supiks ära lõiganud...

MA SAIN KA TÖÖD !

Ma sain ka tööd samasse kohta kuhu Ivari. Mina ainult töötan liinipeal ja pakin liha. JEE!! Lähme nüüd kinno. Majutuse leidmisega läheb paremini kui me alguses lootsime. Kõik tundub kenasti paika loksuvat!

Kõige kaunimat päeva Teile sinna Eestisse! ( Ja siis veel Norrasse , Tsau EMME! )

tordid siin ja koogid seal

Mingit uut infot meil hetkel ei ole Teiega jagada. Küll aga on meil Teiega jagada rõõmu, mis meid valdas kui täna saime jälle ühe suure koogi ja seda ainult 50 SENDIGA. Eile tõime koju ühe apelsini koogi ( poole sellest sõi Ivari õhtusöögiks ära.) Et keegi ei arvaks, et ma olen laisk naine, siis enda vabanduseks ütlen niipalju, et ilm lihtsalt ei luba ühegi toidu tegemist õues. Lisaks tänasele tordile saime me ka kolm pakki Marsi šhokolaadi küpsiseid. Jällegi sentide eest. Samamoodi läks ka salatiga :) Kindlasti tahaksite öelda meile, et me nii palju magusat ei sööks. Aga me ei kuula teid vot. Me sööme väga suures koguses ka igasugu puuvilju ( eile ostsime näiteks 3kg pirne ) ning väga palju muid salateid. Ka liha üritame leida poelettidelt. 

Homme lähme jälle Harveysse ning on järgmine arsti aeg Ivaril. Üritame leida endale ka elupaika siis. Printisime välja väikese jutukese, mida topime inimeste postkastidesse. Loodame, et näkkab, kui ei, siis elame autos edasi. Oleme väga rahul sellega !

Ahja, peaaegu unustasin. Soetasin endale korralikud matka sandaalid. Viimati omasin neid algklassides. Nüüd tundsin, et läheb uuesti neid vaja, kuna tervet päeva potastega ei taha olla. Selleks, et tänava silma paista, olen juba ostnud 10 paari vikerkaarevärvilisi sokke, mida sandaalidega kanda!  Parajasti on ka talvised allahindlused ja sain need küllaltki hea hinnaga kätte, nii ilusad ja mugavad on.

Ilm on siin viimastel päevadel-öödel väga jube olnud. Vihm ning tugev tuul käivad käsikäes. Natukese lõi ka äikest vahepeal. Väga suur küsimärk on ka nädalavahetuse osas. On väike võimalus, et sõidame Albanysse ja läheme Corinat ning Janetit külastama. See oleks tore ! 

 Natukene Bunbury rannajoont.

 ja kõrgemalt vaade.

Suur kari känguruid autotee ääres lihtsalt...

Viimasestest paarinädala sündmustest liikuvat pilti ka veidi:

Kõik soovid täituvad ...

Ma polegi kindel kuhu täpselt ma eelmise postitusega jõudsin, aga see polegi ju enam oluline. Ööbisime nagu ikka kuskil metsavahel. Väga liivane tee viis sinna ja nelivedu tuli siin kasuks.

Veetsime päeva Bunburys. Raamatukogus helistasime läbi paljusid numbreid, mis leidsime kollasest raamatust. Üsna tulutult. Saime ühe farmi numbri kuhu oleks pidanud helistama, aga ei helistanud. Ning üks naine võttis meie numbri, et äkki kunagi hiljem läheb tarvis. Peale seda helistamist kadus tööotsimis isu ära. Passisime raamatukogus niisama, käisime poodides ringi. Mõtlesime, et mida teha järgmine päev. Ma olin uurinud facebookis ka välismaiseid kommuune, kus backpackerid kirjutavad. Keegi mainis seal Harveyt. Just see sama koht, kus me mandariine käisime korjamas. Linn või küla ise on üsna väike, aga seal on kaks väga suurt ja tuntud firmat. Harvey Fresh, mis toodab mahlasid, ning Harvey Beef, mis on siis lihakombinaat. Plaan oli homme käia läbi need suured firmad ning siis veel farmid, mis tee peale ette jäävad. Lootused polnud just kõige suuremad, aga kuna raha meil on, siis väga tööle ka ei tõmmanud. Õhtul läksime Australindis ( siit umbes 10 km kaugusel asuv väikelinn ) Colesisse, seal on ALATI õhtuti tohutud allahindlused üksikutele toodetele, mis on järgmise kuupäeva oma. Seekordki ei vedanud pood meid alt. Saime sealt 5 karpi tomateid ( 20 kopikat karp ), salatit ( 20 kopikat pakk ), herne idusid ( 20 kopikat pakk ) ning muidugi ei suutnud me vastu panna nendele kookidele. Tegelikult see on ühte sorti kõik. Selle asja nimi on TART. Korvikese sees on mingi kreem, üsna head on :) Igaljuhul Ivari võttis kõigepealt selle suure karbi ( hind oli siis 1 dollar ), teisel ringil tagasi tulles nägin mina kahte karpi, kus olid pisikesed Tardid sees. ( hinnaks siis 50 kopikat karp ) Vaidlemine, milline karp on mõtekam osta, lõppes sellega, et ostsime nad kõik ära. Mõistlik oli ju !

 

Peale seda läksime parklasse ja hakkasime juba seal autot vooodiks sättima. Metsavahel on seda jube paha teha kuna sääski on nõnda palju. Öö möödus rahulikult. Hommikul läksime Australindi karavaniparki ennast ja riideid pesema. Kokku maksime selle eest 8,50. Üsna krõbe hind, aga see ei olnud vaidlemis koht. Puhtaks pidi ju saama. Siis tulime raaamatukokku. Oleme siin juba vist põhikülalised. Lõunast suundusime Harvey poole. Esimese asjana külastasime Harvey Freshi. Ja no nagu oligi arvata, visati avaldused ette: " Täitke ära, jätke siia, eks helistame teile kunagi kui midagi peaks vabanema". Tüüpiline. Siis suundusime Harvey Beefi. Tuli minna enne turvamehe käest küsima luba, et saaks üldse sinna alale siseneda. Mina siis lähenesin ja ütlesin , et meie otsime inimest kellega me saame rääkida, vabadest töökohtadest. Kui see mees ütles, et see inimene on tema, manasin ma oma näole ette ilusa naeratuse ja mu toon muutus koheselt :D Hakkasime siis ennast tutvustama ja kiitma, ning talle paistsime me meeldivat. Andis meile avalduse paberid kätte ning saatis meid neid täitma, ise öeldes, et läheb räägib ise kohe kellegiga, :) Läksime siis täitma, 30 minutit hiljem, valmis need paberid olidki. Viies neid ära, saatis ta meid kohe ülemuse jutule.  ( Ütlen kohe ära, et selline asi on maailma kõige suurem vedamine, tavaliselt lihtsalt visatakse avaldus ette ja saadetakse koju pärast selle täitsmist) Saime ülemuse jutule. No muidugi me kumbki ei olnud vastavalt riides, aga see oli jälle nii ebaoluline. Käisime mõlemad ekskursioonis seal tehases. Ning asjad jäid järgmiselt: Ivari saab tööle külmaruumi asjade tõstjaks ning tal on muidugi veel töö ülesandeid mitmeid. Ning mina ootan kuni keegi liinipealt ära tuleb, et saaksin asemele minna. Minu töö ül. oleks siis liha sorteerimine ning selle pakendamine. Ei tundunud väga keeruline, kui kõik liha tükid selgeks saada. Peale neid häid uudiseid ... oeh, seda rõõmu on üsna raske kirjeldada, sest see töö läheb farmipäevade alla, see ei ole üldse keeruline ning palk on üle meie kõikide ootuste. Läksime peale seda Perthi. Tegime lihtsalt väikese retke sinna, käisime poes ja nautisime elu. Sest see tõesti on nii ilus ! Järgmisel päeval, ehk siis täna, oli Ivaril juba arsti vastuvõtud. Selleks, et seal töötada, on vaja teha erinevad süstid ja analüüsid. Täna tulime tagasi Bunbury ja oleme siin kuni järgmise arsti ajani, mis on järgmine nädal. Ei teagi kuidas me oma aega sisustame. Otsime vaikselt mingit tuba Harveys, mis oleks rentida. Eks paistab, mis saama hakkab ! Seniks aga jätkame oma igaõhtust Colesi tuuri ning loodame, et leiame sealt täna jälle midagi maitsvat!

Koer(ad) auto kastis on siin tavalien nähtus

Teede äärtes on palju valgeid riste aga vaid ükskord oleme näinud ka pruune,

 juu siis viimased on aborigeenide omad :)

Midagi lärmakat ja kiiret...

Viimane ööbimispaik

Elu on ilus, ikka veel !

Ei oleks tasunud liialt erutuda selle töö leidmise peale. Me küll leidsime tööd, kuid otsustasime sealt siiski ära tulla. Orjatööd saab ju kuskil mujal riigis ka teha. Ei tahaks ilusat Austraalia elu selle peale kulutada. Korjasime ühe bini eile ja tulime tulema. Saime raha ning suure kasti mandariine, mis on siiamaani veel üsna täis.

 

Jõudsime Bunbury. See linn on meile juba väga tuttav. Käisime poes, kust saime väga odava hinnaga, 13 eurosenti, karbi vaarikaid. Oli küll väike karp, aga need olid nii head. 97% allahinnatud. eks tehke omad arvutused, kui tahate päris täishinda saada. Lisaks vaarikatele saime me ka 35 euro sendiga kaks saiakest Ivarile. Jällegi jumalikult head. Peale seda poe retke käisime Mäcis netis ning hakkasime ööbimiskohta otsima. Ööbisime ühe golfikeskuse taga. Sääski on jube palju. Tuleb välja, et minul tekib mingi allergiline reaktsioon nende sääskede hammustusest. JEE ! Aga pole hullu. Elame edasi.

 

Täna käisime jällegi poes. Ahja, pesime ka pesu ning käisime ise pesemas. Natukese pidime raha välja käima ( 8 dollarit ). Vähemalt saime puhtaks. Vihma sadas hommikupoole tohutult.

 

Käisime poes ning korjasime kokku lõuna ning õhtusöögi. Kalapulgad ning friikartulid. Neid tegime grillipeal siis. Nüüd istume raamatukogus ning mina meisterdan oma uute varrastega ( 5 tükki pluss mõned lõngakerad ostsin kaltsukast, maksin 2 dollarit kokku ) kindaid meile. Nii ilus elu on meil siin !