Kes veel ei tea siis kahe nädalapärast läheme siit Albanys ära. JEEE. Lõpuks ometi. Mitte et mulle siin ei meeldiks, aga aitab küll. Head asja palju ei tohi saada. See nädalavahetus läheme esimest korda Perthi. Üritame CS kaudu omale ööbimise leida. Odavad rändurid nagu me oleme, ei raatsi väga palju maksta.
Aga jah, Kaks nädalat veel ja siis ma loodan, et oleme oma mugavustsoonist väljas.
PS ! Instax kaamera teeb niii häid ja ägedaid pilte.... igapäev imetlen :D
Üha enam olen ma hakanud mõtlema sellele, et jääda siia Aussi ja minna õppima. Ma tean, et see on jube kallis ( ainuke kommentaar mis ma Ivarilt alati kuulen selle jutu peale ) AGA ma tahaks ju ka end harida ja targaks saada. Eks teise aasta viisa käigus paistab, mis saab. Aga mina keeldun seda mõtet täiesti maha matmast. Selleks, et Ivari minuga koos siia saaks siis jääda ( me ju ei kavatse sellepärast lahku minna ) on meil vaja tõestada, et me oleme koos ! ( noh, nagu paar võinii )
Iseenesest olen ma niisama päevad läbi kodus ja ma võiks teha eeltööd meie reisiks, AGA ma lihtsalt ei viitsi. Ma olen jube laisk ´, motivatsioon on null ja üldse .. ma tunnen et ma tahan minna tööle. Ainuke ettevalmistus, mis ma olen teinud on see, et ostsin poest pakisuppe meile kaasa. Head ja odavad. Varsti pean Janeti ülesse ajama ja lootma, et ta on äkki nii hea inimene ja viib mu linna. Ivari nimelt ei suuda kahe autoga linnast koju sõita. Siis tahaks täna veel kiriku kaltukasse jõuda, äkki seal leidub midagi, mis mu tuju paremaks teeb. Mõni soe kampsun või tekk meie reisiks. Kes teab...
Oeh, kui ma nüüd läheks voodis vedelemise asemel pesema, läheks aeg palju kiiremini....
Eks kui Ivari leiab, et minu blogipostitus pole piisavalt täpne meie uue auto kohta siis tuleb õigepea uus. Jääme kõik ootama, eksole ! :D
