Ivari ja Rebecca uurivad maailma....: Otsingud käivad..

Ärkasime kell 9, olgugi, et äratuskell oli pandud kella kümneks. Mina käisin pesemas, Ivari sai veel voodis lebotada. Edasine tegevus oli auto pakkimine. Mina niikaua sain eilse magustoidu retsepti ning andsin Rayle ja Heatherile meie mõlema kontaktandmed. Kallistasime ning lubasime neile teada anda kui tagasi Perthis oleme. Siis saame jälle sinna minna ning nautida neid häid sööke.

Ray andis meile ühe suure shopingukeskuse aadressi. See oli tohutu. Umbes viis Roccalmare keskust. Me ostsime sealt süüa. Nägime seal ka midagi, mida minu silmad pole näinud. Inimesed olid suurte kärudega järjekorras. Kõik kärud olid täis mänguasju. Ja no See oli tohutu. Ma ei suutnud, ma pidin uurima, et mis toimub. Millest me ilma oleme jäänud. Kas viimne päev mänguasju osta on NÜÜD käes. Aga ei... kõik võivad rahulikuks jääda. See on lihtsalt mänguasjade järelmaksuga ostmine. Tegelikult kõike siin Austraaliast saab järelmaksuga osta. Seda nad ka teevad. Asi käib nii, et nad lähevad eraldi järjekorda oma kärudega ning maksma hakkavad alles a'la 2 aasta pärast, siis kui kõik mänguasjad katki on. Üsna mugav.

( kõik olid allahinnatud tooted muidugi ! )Nning Ivari poputas mind JÄLLE. Ma sain omale kullast ning hõbedast kokkupandud käeketi.

Edasi suundusime Perthi kesklinnas asuvasse suurde parki. Tahtsime lõunatada. Valisime selleks pingid, mis olid vaatega Perthi linnale. Lõunaks oli meil kaua oodatud must leib, sprotid ning makrellid tomatikastmes. Lisaks allahinnatud kodujuust ning ananassimahl. Mina hakkasin siis leiba lõikama ning Ivari pidi ise oma makrelle sinna peale panema. Ma muidugi hoiatasin teda : "Ära pane kõike leiba korraga kala täis, kukub veel maha" ..... mõni hetk hiljem kuulsin karjatust. Üks vares tahtis küünistega rabada Ivari käes olevat võikut. See muidugi lendas talle kõik UUTE pükste peale ning maha. Oh seda naeru. Ma ju ütlesin !!!! Aga noh, saime Ivari puhtaks tehtud ning elu läks edasi. Söök oli lihtsalt ulmeliselt hea.

Edasi hakkasime otsima kasiinot. Ivari nimelt leidis 5 dollarilise žetooni autosid puhastades. See tuli laiaks lüüa. Plaan oli selline, et lähme mängime selle 5 dollarit maha ning lahkume Perthist. Mis tegelikult juhtus oli palju põnevam ja ootamatum. Me lahkusime kasiinost kahe Austraalia jalgpalli salliga, kahe pastakaga ning 30 dollariga. Võime sellega kasiinodes käimise lõppenuks lugeda. Saime mõlemad tunda seda hasarti, mis tekkis natukese raha võites ning kaotades. Välja jõudes oli juba pime, ning oli aeg mõtelda, kus kohas ööbida. Sõitsime linnast välja keskmaa suunas. Loodame leida farmitööd. Selle öö veetsime umbes nelja kilomeetri kaugusel maanteest, ühe väikese metsatee ääres.